Presidendi abikaasa ametihüved ei muutu

Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet märkis, et kehtiva seaduse kohaselt on ka ametist lahkunud presidendil õigus erilise staatuse tõttu teatud hüvedele ning vähemal määral näeb seadus ette hüvesid ka ametist lahkunud presidendi abikaasale.

„Kui me toetame põhimõtet, et ka ametist lahkunud presidendi abikaasal on õigus oma staatuse tõttu teatud hüvele, siis ei ole õige seda mingi suhtarvuga piirama hakata, sest abikaasaks ei olda piiratud ulatuses,“ lisas ta.

Eelnõu ei toetanud ka vabariigi valitsus ning leidis, et ametihüve ei ole tasu või palk presidendi kõrval oleku aja eest, vaid esindustasu, mis tuleneb perekondlikust suhtest.

Komisjonis käis ka arutelu, kas kaotada presidendi abikaasale mõeldud ametihüved seadusest sootuks. Laaneti sõnul on ühiskonnas ühes haldusreformiga üha hoogustumas debatt riigireformi üle ning selle käigus võiks toimuda ka arutelu presidendi abikaasa rolli ja temale makstavate võimalike hüvede üle.

EKRE algatatud presidendi ametihüve seaduse muutmise eesmärk oli muuta presidendi abikaasale ette nähtud esindustasu maksmise korda ning panna eluaegse esindustasu suurus sõltuvusse sellest, kui kaua on esindustasu saaja olnud presidendi ametisoleku ajal presidendi abikaasa. EKRE hinnangul pole tänane kord õiglane, sest õiguse täismahus ametihüvele saab ka presidendiga väga lühikest aega abielus olnud isik.

Kehtiva seaduse järgi makstakse pärast presidendi ametivolituste lõppemist presidendi abikaasale ametihüvitist, mille suurus on 20 protsenti presidendi ametipalgast.

Eesti Vabariigi presidendi põhipalk on praegu 5200 eurot. Lisaks saab president esinduskulude katteks esindustasu, mille suurus on 20% ametipalgast. Pärast ametivolituste lõppu makstakse presidendile pensioni, mille suurus on 75% kehtivast presidendi ametipalga määrast.